Naistest

21.07.10

Kuidagi tundus, et esimene tARTuFFile pyhendatud sissekanne peaks olema naistest. Kes kui hakata järgi mõtlema on vist tegelikult meie kõikide filmide yheks peategelaseks. Naine, suure algustähega, kes oma individuaalsuses võtab alati ometi kokku ka kõik teised maailma naised. Ja selles mõttes võiks siin kohe yhe sissekandega ära rääkida kõikide filmide lood. Ent siiski, programmi silme eest läbi lastes kerkivad mul millegipärast silme ette kahe filmi fantastilised naisrollid. Huvitav, et mõlemad näitlejannad on kaasmaalased ent mängivad eri keeltes ja täitsa eri tyypi filmides.

Esiteks suurejooneline, tõeliselt heas mõttes klassikalise teostusega, yhest kyljest perekonnalugu, teisalt lihtne ja sirgjooneline mehe ja naise armastusefilm „Ma olen armastus / Io sono l’amore” , kus teeb suurepärase itaaliakeelse rolli briti karmimoeline ekraanivõlur Tilda Swinton, kes selkorral mängib Milanos elava väärika Recchide suguvõsa, väärikat pereema, kelle ellu tekib ootamatult ootamatu kirglik suhe, mille mõjuvõimsamad kaadrid toimuvad hallile kivilinnale vastanduvas yrgparadiislikus looduskeskkonnas – taimeroheluses ja lilleõitsvas värvilises suveaias. Teineteise, looduse ja filmitegijate poolt lisatud klassikalise muusika yhesus mõjub tõeliselt võimsalt ja väärib suure ekraani pakutavat intiimsust. Lihtsalt võimas roll. Lihtsalt võimas film.

Naisrollisoorituses võib meie kavas talle vastu hakata ehk ainult ylistiilselt briti pealesõjajärgset ja enne biitlite aegset yhiskonda kujutava filmi „Haridus / An Education peaosatäitja, nooruke Carey Mulligan, kes kandideeris antud filmiga nii Oscarile kui Kuldgloobusele ning võitis BAFTA auhinna. See tõeline naiseks sirgumise film on ilmselt ka meie kava yks pärjatumaid linateoseid (ehk konkureerib selles temaga ainult 2009. aasta parima võõrkeelse Oscari võitja Jaapani film „Lahkumised / Okuribito), igaljuhul on see võluvstiilne film seni kummaliselt häbiväärsel kombel Eesti kinovaatajal veel nägemata jäänud. Suurepärase stsenaariumi, mille kirjutamisel oli abiks briti menukirjanik Nick Hornby, on filmiks vorminud taanlanna Lone Scherfig. Mõnel pool „uueks Audrey Hepburniks“ tituleeritud Carey Mulligan suudab oma meeldiva ekraanikarismaga ära mängida tõelise „tytarlapsest sirgub naine“ rolli noore, uudishimuliku ja targa keskkoolilõpetaja Jenny’na, kes saab elult oma esimese suure armastuse õppetunni.

NB! Filmile „An Education“ läheb ka tARTuFFi filmide ilusaima auto tiitel. Selle saab ta eksklusiivse neitsiliku maroonpunase Bristol 405 luksusmasina oskusliku jäädvustamise eest. Auto terves ilus vaadeldav kinoekraanil Tartus :-)

kaarel

Leave a Reply