Kuidas sündis tARTuFF?

09.08.10

Kultuuriminister Laine Jänes meenutab kuidas sai viis aastat tagasi tARTuFF tuule tiibadesse.

Kuidas tARTuFF siis õieti algas? Mulle tundub, et tARTuFFi idee sündis korraga mitmes peas. Igaühes küll väheke isemoodi.

Teadmine, et Tartus võiks olla, õieti peaks olema ka üks päris oma filmifestival, oli küll ilmselge päris mitmetele inimestele.

Aastal 2006 sai asi küpseks. Olin Tartu linnapea ja muretsesin Tartu kultuurisuvede pärast. Ehkki olukord Tartu suvedel oli juba parem kui 5 aastat tagasi, oli ikkagi veel midagi puudu. Helistasin Tiina Lokile ja rääkisin talle, et Tartus võiks korraldada PÖFF-i harufestivali. Kui Tallinnas on Pimedad ööd, siis Tartus võiksid olla Valged ööd. Unistasime milleski romantilisest ja toimuda võiks see juunikuu lõpus.

Tiina haakus otsekohe. Selgus, et ta oli juba ammu mõelnud, et kusagil tuleks korraldada filmifestival, mis toimuks vabas õhus. Kahjuks aga on valgete ööde ajal õues filmi raske näidata, siis nihkusid valged ööd hoopiski tähistesse augustikuu öödesse ning festivali hakkasime korraldama vahetult enne kooliaasta algust. Lootusega, et kõik noored, keda võiks armastuse teema huvitada, juba Tartusse koolide ja ülikoolide alguse ajaks kohale on saabunud.

Lapsuke sai nimeks tARTuFF. Pikemalt öeldes – Tartu filmifestival. Aga lühidalt – sarnane kirjapilt tegelase nimele Moliere’i komöödiast. Tähelepanelikumal vaatlemisel näeme, et välja joonistub ART – KUNST ja FF – film. Muusikas tähendab FF – fortissimot – valjult mängides. Armastuses on jõulisem hoopis vaikus. Ühesõnaga, Tartu Filmifestivalis on koos kino ja kunst, armastus ja vaikus, jõulisus ja valu, leidlikkus ja vaimukus.

Esimene festival oli Piirideta armastusest. Tulemus ületas kõiki ootusi. Ekraan, mis Tartu Raekoja platsile püstitati ja kogu tehnika ning vabaõhusaal tuhande kohaga – see oli võimas. Publiku huvi oli nii suur, et seda vaatepilti mina uskuda ei suutnud ja niimoodi mitu õhtut järjest. Esimese festivali lõppedes oli selge, et see ei jää viimaseks. Nii ta juhtuski. Sadagu vihma või olgu udu, rahvas tahtis kino näha. Kino armastusest. Iga nurga alt.

Tartu vajas ja vajab tARTuFFi. Ma usun, et see kestab igavesti. Ja see on tore!


Laine Jänes

Leave a Reply