EMMANUELLE

Emmanuelle - Photo 3

Algus: 12.08.2010 24:00
Koht: Raekoja plats

Sts: Emmanuelle Arsan, Jean-Louis Richard
Op: Richard Suzuki
Muusika: Pierre Bachelet
Mont: Claudine Bouché
Os: Sylvia Kristel, Alain Cuny, Marika Green
Keel: prantsuse
Subt: eesti, inglise

Prantsusmaa 1974, 1:35

REŽISSÖÖR: JUST JAECKIN

1974. aasta suvel prestiižikal Champs-Elysėe’l asuvas kinos esilinastunud „Emmanuelle’ist“ sai kiiresti erootikafilmi sünonüüm, mis jooksis vaheajata Pariisi ekraanidel kuni 1981. aastani. Ainuüksi Prantsusmaa pealinnas vaatas filmi ligi 3 miljonit inimest, olles sellega üks omalaadsemaid rekordeid kinoajaloos ning kõige menukam soft-porno linateos kogu filmiajaloos. Raudse eesriide taga elavate eestlaste jaoks kujunes „Emmanuelle’ist“ aga midagi rohkemat kui üks tavaline Läänes vändatud keelatud film. 1987. aasta augustis näitas filmi Soome TV, mis nii tallinlased kui seks tarbeks pealinna sõitnud maakad näljase pilguga telerite ette naelutas. Valitses laulupeoga võrreldav ühtekuuluvustunne. Seda, kuidas üheks ööks olid kõikide vaatajate telerid vaid ühele kanalile keeratud, on kirjeldanud tabavalt ka Jaak Kilmi dokumentaalfilm „Disko ja tuumasõda“.

Skandaalse ajakirjaniku Emmanuelle Arsani kõmuromaani põhjal vändatud film murdis kõik senised tabud, mida seksi ja filmiga oldi harjutud seostama. Praktiliselt esimest korda jõudis seks suurele ekraanidele masside ette, olles 1970. aastatel mingis mõttes teerajajaks mitmetele juba 1990. aastate ja käesoleval sajandil valminud prantsuse erootikafilmidele, nagu „Romanss“, „Kepi mind“, „Intiimsus“ jpt. Peategelast Emmanuelle’i kehastanud hollandlannast, range režiimiga katoliku koolist sirgunud Sylvia Kristelist sai kiiresti staar, kes ei suutnudki oma karjääri jooksul filmi nimikangelanna imidžist vabaneda. Sama kehtib ka filmi lavastanud Just Jaeckini kohta, kelle hilisemad linatööd „O lugu“, „Leedi Chatterley armuke“ või „Gwendoline“ ei küündi kuidagi „Emmanuelle’i“ tasemele.

Loomulikult haistsid linaloo kuulsuse püünel raha lõhna ka teised filmilavastajad ning -produtsendid, kes väntasid aasta-aasta järel juba uute näitsikutega järgesid armastuskunsti jumalanna uskumatutest seksiseiklustest, kuid filmiajalukku jääb neist siiski esimene – seksuaalsusest ja erootilisest vabameelsusest pakatav „Emmanuelle“.

Helmut Jänes

2 Responses to “EMMANUELLE”

  1. [...] ma lihtsalt ulusin akna peal nutta, sest see on nii õudne, et see kõik on tegelikult tõsi. ning Emmanuelle oli minu meelest lihtsalt igav. selles mõttes, et okei, ma tean, miks see on lahe film ja oma [...]

Leave a Reply