Tartu armastusfilmide festivali senine publikurekord seljatati pea kahekordselt (18.08.10 pressiteade)

18.08.10

Möödunud laupäeval Ken Loachi filmiklassikaga „Lenda, lenda lepatriinu“ lõppenud ning kaasaegsele peremudelile pühendatud 5. Tartu armastusfilmide festival tARTuFF ületas taaskord publikurekordi, tuues kuue päeva vältel Raekoja platsile, Athena Keskusesse ja teistele festivali üritustele orienteeruvalt 30 400 inimest. Eelmisel aastal külastas festivali 17 500 filmisõpra. Kõik tARTuFFi filmid ja üritused olid huvilistele tasuta.

Festivali populaarseimaks filmiks osutus briti retrokomöödia „Haridus“. Filmi jälgis üle 4000 inimese, saades sellega viimaste aastate suurima külastatavusega filmiseansiks Eesti kinoajaloos. Vaadatavuselt järgnes USA romantiline komöödia „Adam“ ja prantslaste „Mikmakid“, mida mõlemat vaatas üle 3000 inimese. Kokku käis Raekoja platsil mängufilme vaatamas ümmarguselt 25 000 inimest.

Athena Keskuses linastus tänavu 8 dokumentaalfilmi, mis tõid kinosaali kokku üle 2000 vaataja ehk täismaja. Populaarsed olid ka esmakordselt festivalil linastunud öised filmiseansid Vanas anatoomikumis ning festivali raames Pauligi kohvitelgis toimunud loengud ja ümarlauad, kontserdid ning kirjandusõhtud.

Publikuhääletuse tulemusel osutus vaatajate lemmikuks Rootsi dokumentaalfilm „Paradiis“. Hääletuse alusel teenisid publikult kõrgema hinde ka Raekoja platsil linastunud mängufilmid „Mikmakid“ ja
„Lahkumised“, dokumentaalfilmidest „Monica ja David” ning “Kadunud pojad“. Kokku hindas filme üle 5800 inimese.

Publiku lemmikfilmi „Paradiis“ režissöör Jerzy Sladkowski saab festivalilt ja Tartu linnavalitsuselt traditsiooniliselt auhinnaks Mati Karmini pronkskuju „Suudlevad tudengid”. Eelnevatel aastatel on vaatajad parimaks hääletanud Hispaania tragikomöödia „Volver“ (rež: Pedro Almodóvar), USA kultusfilmi „Harold ja Maude“ (rež: Hal Ashby), setokeelse „Taarka“ (rež: Ain Mäeots) ja Jaapani komöödia „Prillid“ (rež: Naoko Ogigami).

2011. aasta tARTuFF ootab kõiki filmisõpru augusti teisel nädalal.

Festivali korraldasid MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival, Tartu Linnavalitsus ja Paulig. Programmi partner oli Eesti Inimõiguste Keskuse projekt „Erinevus rikastab“.

Foto: Ahto Sooaru

5. tARTuFFi publiku lemmikfilm selgunud!

17.08.10

Kõigil tARTuFFi vaatajatel oli võimalus osaleda publiku lemmikfilmi valimisel. Hääletada sai kõigi 20 filmi poolt, mida näidati 9.-14. augustil Tartu Raekoja platsi suurel ekraanil ja Athena Keskuses.

Vaatajate lemmikfilmide esikolmik:

1. PARADIIS (Rootsi, Soome, 2007)
2. MIKMAKID (Prantsusmaa, 2009)
3. LAHKUMISED (Jaapan, 2008)

Esikohale tulnud filmi “Paradiis” premeeritakse Mati Karmini skulptuuriga “Suudlevad tudengid”.

Kõikide hääletanute vahel loositi välja auhindu. Võitjad leiavad oma nime siit.

Ilus

15.08.10

Armastus

15.08.10

Kavamuudatus

12.08.10

Vanas Anatoomikumis linastuvatele filmidele eelnevad ekskursioonid jäävad paraku ära. Vabandame!

Aita kaasa Heale Algusele!

12.08.10

Lapsed sünnivad peresse armastusest. Vanemate armastuse ja tarkusega ümbritsetult nad kasvavad. Kogetud armastust ja tarkust jagavad lapsed täiskasvanuna oma lastele ja lähedastele. Laps ei saa valida peret, kuhu ta sünnib. Kuid iga laps vajab armastust, hoolimist ning turvalist, mängurõõmu ning avastamislusti täis kasvukeskkonda, aga ka ilusaid elamusi ja oskust teha õigeid valikuid oma elus. Igal lapsel on õigus HEALE ALGUSELE oma elus!

Pole saladus, et on lapsi, kes oma peres on sellest heast ja vajalikust ilma või kelle jaoks on olemas ainult osake iseenesestmõistetavatest asjadest ja hüvedest.

Hea Alguse pereprogrammis on ligi 15 tegevusaasta jooksul osalenud üle 300 Tartu riskipere. Pereprogramm aitab kaasa, et meie perede lastele luua võrdsed võimalused kasvu- ja mängurõõmudeks ning et lapsevanemad oma rollli koos vajalike teadmiste ja oskustega paremini suudavad täita. Tartu linna partnerina viime läbi iganädalasi perekülastusi. Hea Alguse pereprogrammis toimuvad peredele koolitused ning ühisüritused, mis toetavad teadmiste ja positiivse kogemuse jagamist: lastevanemate ring, beebikool, perede spordipäevad, loodusmatkad jm. Nende korraldamiseks on igasugune abi ja toetus väga oodatud/ selleks on vaja vaid korra näha meie perede laste säravaid silmi ja mängulusti!

Meile oli väga meeldiv üllatus, kui juba legendaarse Tartu armastusfilmide festivali tARTuFF korraldustiim leidis, et seekordne pereväärtusi ja peremudeleid lahkav tARTuFF soovib toetada annetuste kogumisega Hea Alguse pereprogrammi. Kuna teatrisse või kinno meie perede lapsed sageli ei saa, siis plaanime saadud annetuste toel korraldada ilusa ja arendava perepäeva vastavatud Teatri Kodus, kus mänguasjade, meisterdamise ja teatritegemisega avaneb meie peredele uus ja ilus maailm!!!

Oleme rõõmsad ja tänulikud iga annetuse eest Hea Alguse pereprogrammi ettevõtmiste toetuseks!
Usume, et koos suudame aidata kaasa meie pereprogrammi laste HEALE ALGUSELE.

Leelo Muru

Animated Dreamsi filmid tARTuFFil!

11.08.10

Tartu armastab kiiksuga lugusid. Seepärast näitab animafilmide festival Animated Dreams tARTuFFi dokfilmide programmi ees lühianimafilme, mis räägivad armastusest ja perekonnast varjamata nende tavapärast veidrust. See on suurepärane võimalus näha väärt animafilme siinpool Emajõge.

Nõnda näitame filmi väikesest elevandist, keda vaevab küsimus: kui ta isa on krokodill, siis kes on tema ema? Ja kauboimeestest, kelle hirm armastuse ees ajab neid üha tugevamaid meelelisi naudinguid otsima ning manab nende päevadesse aina uusi viinapudeleid.

Kolmapäeval linastuv Itaalia film „Armastusest“ lahkab selle suure tunde igapäevaelu naeruväärseid fakte. Neljapäevane „Surra armastusest“ jutustab papagoide võimest kõike surmani korrata – isegi, kui tegu on mälestustega möödunud armastusest.

Reedel linastuv „Ühe selgroo lugu“ annab lootust armastusele ka neile, keda enese paindumatus on üksindusse viinud. Samal õhtul jutustab „Sild“ noorest poisist, keda suurlinna tuled ahvatlevad kodust lahkuma.

Laupäeval näitame Kaspar Jancise väga isikupärast filmi „Krokodill“, mis on rahvusvahelistel festivalidel mitmete suurte auhindadega pärjatud. tARTuFFi animaprogrammi lõpetab Tšehhi nukuarmastusfilm „Proua G“ mehe ja tema ebahariliku kaaslase kooselust.

Mõnusat vaatamist!

Mark Kuslapuu
Animated Dreamsi tegevjuht

Just Film tuleb tARTuFFile!

10.08.10

Laste– ja noortefilmide festival Just Film tähistab sel aastal oma 10. sünnipäeva ja sel puhul oleme võtnud oma eesmärgiks tutvustada Just Filmi üle kogu Eestimaa.

Tänavune tARTuFF pakub kõigile lastele ja noortele head võimalust Just Filmi tegemistega tutvumiseks.
Meie tARTUFFi programmis on alates kolmapäevast palju põnevat. Kolmapäeval algusega kell 13:00 saab Pauligi kohvitelgis ise filmitegemist proovida ning avastada, kuidas selle pealtnäha keerulise asjaga väga lihtsalt sinasõprust teha saab. Paljudel on taskus  kaameraga mobiiltelefon – ka sellega on võimalik teha väga hea ja lahe filmike!

Väga eriline päev tARTuFFil on noorte jaoks neljapäev, mil tähistame üheskoos rahvusvahelist noortepäeva. Sel puhul saab alates kella 13:00 Pauligi kohvitelgis teha animatsiooni ning õhtul kell 22:00 ootame kõiki Raekoja platsile vaatama filmi “Haridus”, mis räägib sellest, kuidas vahel lihtsalt tekib tunne, et enam ei viitsi koolis käia, sest väljaspool koolimaja igavaid seinu tundub elu palju ilusam ja võimalusi palju rohkem. Tule ja vaata, on see tõepoolest nii.

Reedel ja laupäeval korraldame Paulgi kohvitelgis savivoolimise töötuba, mis on väga tore tegevus ka pere pisematele. Õpetame, kuidas ise lihtsate vahenditega meisterdada ilusaid asju. Savivoolimise töötuba algab samuti kell 13:00.

Filmitegemine on eriliselt vahva ja mõnus ettevõtmine, eriti kui seda teha koos heade sõpradega. Niisiis, ajage sõbrad kokku ja kohtume tARTuFFil!

Mikk Granström
Just Filmi juht

Kuidas sündis tARTuFF?

09.08.10

Kultuuriminister Laine Jänes meenutab kuidas sai viis aastat tagasi tARTuFF tuule tiibadesse.

Kuidas tARTuFF siis õieti algas? Mulle tundub, et tARTuFFi idee sündis korraga mitmes peas. Igaühes küll väheke isemoodi.

Teadmine, et Tartus võiks olla, õieti peaks olema ka üks päris oma filmifestival, oli küll ilmselge päris mitmetele inimestele.

Aastal 2006 sai asi küpseks. Olin Tartu linnapea ja muretsesin Tartu kultuurisuvede pärast. Ehkki olukord Tartu suvedel oli juba parem kui 5 aastat tagasi, oli ikkagi veel midagi puudu. Helistasin Tiina Lokile ja rääkisin talle, et Tartus võiks korraldada PÖFF-i harufestivali. Kui Tallinnas on Pimedad ööd, siis Tartus võiksid olla Valged ööd. Unistasime milleski romantilisest ja toimuda võiks see juunikuu lõpus.

Tiina haakus otsekohe. Selgus, et ta oli juba ammu mõelnud, et kusagil tuleks korraldada filmifestival, mis toimuks vabas õhus. Kahjuks aga on valgete ööde ajal õues filmi raske näidata, siis nihkusid valged ööd hoopiski tähistesse augustikuu öödesse ning festivali hakkasime korraldama vahetult enne kooliaasta algust. Lootusega, et kõik noored, keda võiks armastuse teema huvitada, juba Tartusse koolide ja ülikoolide alguse ajaks kohale on saabunud.

Lapsuke sai nimeks tARTuFF. Pikemalt öeldes – Tartu filmifestival. Aga lühidalt – sarnane kirjapilt tegelase nimele Moliere’i komöödiast. Tähelepanelikumal vaatlemisel näeme, et välja joonistub ART – KUNST ja FF – film. Muusikas tähendab FF – fortissimot – valjult mängides. Armastuses on jõulisem hoopis vaikus. Ühesõnaga, Tartu Filmifestivalis on koos kino ja kunst, armastus ja vaikus, jõulisus ja valu, leidlikkus ja vaimukus.

Esimene festival oli Piirideta armastusest. Tulemus ületas kõiki ootusi. Ekraan, mis Tartu Raekoja platsile püstitati ja kogu tehnika ning vabaõhusaal tuhande kohaga – see oli võimas. Publiku huvi oli nii suur, et seda vaatepilti mina uskuda ei suutnud ja niimoodi mitu õhtut järjest. Esimese festivali lõppedes oli selge, et see ei jää viimaseks. Nii ta juhtuski. Sadagu vihma või olgu udu, rahvas tahtis kino näha. Kino armastusest. Iga nurga alt.

Tartu vajas ja vajab tARTuFFi. Ma usun, et see kestab igavesti. Ja see on tore!


Laine Jänes

Miks me jälle tARTuFFi teeme

06.08.10

Sest meile väga meeldib,

trykivärskete kataloogide lõhn.

Puhas ilu ja nekrofiilne armastuslugu tARTuFFI ekraanil

05.08.10

Tahaksin oma esimese tARTuFFi blogipostituse pühendada kahele filmile, mis esmapilgul erinevad teineteisest nagu kuu päikesest ent ometigi on mõlemal kanda festivali programmis päris oluline koht.

Esimeseks on muidugi minu üks selle aasta suurimaid lemmikuid, tõeline üllataja Itaaliast, poeesiat ja värve täis Ma olen armastus. Vähemasti mulle senitundmatu lavastaja Luca Guadagnino neljas või juba viies täispikk mängufilm tunduks nagu noore armunu tehtud. Raske oleks uskuda, et sääraseid filme saaks teha tavaprotseduure jälgides, lihtsalt montaaziklappi klõbistades ja pidevalt Action! Action! hüüdes. Mulle meenutab see film 40-50ndate prantsuse filmipoeesiat. Ei, mitte uut lainet (natukene ka seda) vaid just enne 60ndaid tehtuid filme, mis on mulle mällu sööbinud. Kes nad kõik olidki – Jean Cocteau, Marcel Carne…. Olid ilusad filmid. “Ma olen armastus” on ka üks väga ilus film. Filmi naistegelast Emmat kehastav näitleja Tilda Swinton on ise juba väga ilus naine ja kõik mida ta selles filmis teeb, on väga reserveeritud ja ilus. Üks võimas komponent filmi juures on muidugi ka selle muusika, mis tõi mulle korduvalt filmi treilerit ja eriti filmi lõppu üle vaadates kananaha ihule. Väga võimas. Teine oluline komponent on muidugi kaameratöö. Kõik kaadrid on ikka väga hoolikalt läbi mõeldud ja komponeeritud, kuid kunstlikku muljet ei jää. Kes mäletab veel kaheaastatagust Itaalia super-filmi “Il Divo”, siis midagi sarnast nende kahe väga erineva koega filmi juures on – seda eelkõige muusika ja kaameratöö kooslusel, mis töötab nagu kellavärk.
Muidugi rõhutan veel Tilda Swintoni osalust. Naine nagu ei teekski midagi erilist ekraanil, ta lihtsalt on seal ja särab. Mäletan Tildat mõnedest Derek Jarmani filmidest ja muidugi Sally Potteri “Orlandost” – kuhugi sellesse kategooriasse langeb ka osatäitmine “Ma olen armastuses”. Et sellise andega näitlejatar tegi kaasa ka Hollywoodi käkkides “Narnia kroonikad” või “Benjamin Buttoni imeline elu” , seda pean ma pisukeseks haltuuraks aga see selleks.
Ja ma ei saa üle ega ümber veel ühest tähtsast filmi komponendist – nimelt söögil. Minu arvates, kulub filmis söögi tegemisele, selle söömisele ja kõige selle ümber toimuva näitamisele tubli neljandik filmist kindlasti. Pole siis ime, et mõnel festivalil on film valitud spets-söögifilmide programmi ja ma soovitan samuti selle filmi vaatamisel tellida endale mõni hõrk eine – filmielamus on sellega topelt garanteeritud.

“Ma olen armastus” linastub Raekoja platsil juba festivali esimese päeva öösel täpselt keskööl.

Teine film, millest tahtsin lühidalt kirjutada on neljapäeva öösel Vanas anatoomikumis linastuv “Nekromantik” 1987. aastast. Mõni võib mind hulluks või lihtsalt perverdiks pidada, et ma seda filmi üldse julgen soovitada aga usun, et Euroopa kultuuriruumi ja autorifilmi mõistmiseks peab igaühes olema julgust ka selliseid filme vaadata, sest kui sa oskad “lugeda” ridade vahelt ja mõista esitavaid sümboleid, siis on ka sinu arusaamine ja maailmapilt märksa selgem. Muidugi on reavaatajal “Nekromantikut” ja teisi taolisi filme talumatu kohe otsast lõpuni vaadata, sest ega selles midagi nauditavat ei leia. Ega seksimine laibaga ei saagi olla nauditav vaadata, selge see. Kuid autorikino vaatevinklist on tegemist üsna erakordse filmiga, mis oma alltekstis püüab seletada saksa hinge üksildust, nagu seda paljud saksa režissöörid on proovinud teha – seda näiteks stseeni näol, kus poiss tapab kassi ja hõõrub sellega ennast vannis pärast seda kui tema sõbratar ta maha jätab – ikka sellepärast et poiss ei suuda teda enam varustada uute laipadega. Jutt tuleks pikk ja päris keeruline, seetõttu ei hakka siin enam sellest filmist pikemalt kirjutama vaid soovitan soojalt läbi lugeda Rainer Sarneti artikli 2008. aasta Ekspressis. Seal räägitakse ka sellest, et kuidas “Nekromantikut” näidati aastaid tagasi kinos Eha pärast seda kui Soome tsensorid selle näitamise filmifestivalil “Armastus ja Anarhia” ära keelas. Sellest sai päris suur meediasündmus omal ajal, mida ma põgusalt esimestest tudengiaastatest mäletan.

Miks on aga “Nekromantik” tARTuFFi programmis? Ikka seepärast, et püüame lahata armastuse kõiki vorme, teiseks aga käivad Vana anatoomikum ja “Nekromantik” kokku niivõrd hästi, et patt oli seda filmi mitte näidata. Olen veendunud, et kuigi film ei pruugi kohaletulnutest kellegile meeldida, siis arutelu ja diskussioooni pakub see kindlasti. Ja see ongi ju oluline.

“Nekromantik” linastub Vana anatoomikumis neljapäeval kell 00.30.

Helmut Jänes

Tartu armastusfilmide festivali tARTuFF pressiteade (04.08.10)

04.08.10

Viies armastusfilmide festival tARTuFF lahkab kaasaegset peremudelit 9. – 14. augustini peetava festivali fookuses on seekord kaasaegne perekond. Filmide, loengute ja ümarlaudade kaudu vaadeldakse erinevaid peremudeleid erinevates kultuuriruumides.

Nii filmi- kui loenguprogramm on sündinud koostöös PÖFFi ja Eesti Inimõiguste Keskuse projekti Erinevus Rikastab vahel. Festivali keskuseks on Tartu Raekoja plats, kus kuuel õhtul ja ööl näidatakse kokku 12 mängufilmi. Kuni 1000 istekohaga vabaõhu-kinosaali on paigaldatud Eesti suurim mobiilne kinoekraan suuruses 20 x 15 meetrit, millelt saab näha nii värskeid festivalihitte kui ka klassikaks saanud filmipärleid. tARtuFF avatakse soome musta komöödiaga „Paha pere“. Kavas on teiste hulgas ka „Amélie“ lavastaja Jean-Pierre Jeunet’ uus teos „Mikmakid“, sensuaalne Itaalia armastusdraama „Ma olen armastus“, võõrkeelse filmi Oscari pälvinud jaapanlaste „Lahkumised“, rootslaste homoabieluteemaline „Patrik 1,5“, ning eelmise aasta auhinnatumaid briti retrokomöödiaid „Haridus“. Filmiklassikast on tARTuFFil esindatud 1974. aastal esilinastunud ning erootikafilmi sünonüümiks saanud „Emmanuelle“ ja 14. augusti varahommikul festivali lõpetav Ken Loachi 1994. aasta draama „Lenda, lenda lepatriinu“.

Athena Kultuurikeskuse dokumentaalfilmide programmis linastub tänavu 8 filmi, mille fookuses seisab samuti perekond. Publik näeb teiste hulgas kurikuulsa narkoärimehe Pablo Escobari poja saatusest kõnelevat Kolumbia dokfilmi „Minu isa patud“, tänapäeva India leskede olukorda kujutavat linatööd „Unustatud naine“, multikultuurset perekonda näitavat Belgia filmi „Linda ja Ali“ jt.

Esmakordselt näidatakse filme ka Vanas anatoomikumis, kus lisaks põnevatele ekskursioonidele näidatakse kahel hilisööl ka trash-filmide klassikasse kuuluvaid töid „Nekromantik“ ning „Re-animator 2“.

Lisaks filmiprogrammile toimuvad Raekoja platsil olevas Pauligi kohvitelgis enne seansse mitmed loengud ja ümarlauad, kontserdid, kirjandustunnid ja peredele mõeldud käsitööõpitoad.
tARTuFF aitab tänavu kaasa MTÜ Hea Algus Pereprogrammile. Koostöö raames korraldatakse festivalil korjandus, mille tulu läheb Hea Alguse poolt korraldatud pereürituste läbiviimiseks.

Kõik festivali üritused on huvilistele tasuta ning filmid on varustatud eestikeelse tõlkega.

Publikuauhinna võitja saab selgeks vahetult pärast festivali lõppu. Eelmistel aastatel on rahva lemmikuks valitud Hispaania filmirežissööri Pedro Almodóvari „Volver“, USA kultusfilm „Harold ja Maude“, Ain Mäeotsa „Taarka“ ning Jaapani komöödia „Prillid“.

Möödunud aastal külastas tARTuFFi üle 16 000 inimese.

Tartu armastusfilmide festivali tARTuFF korraldab MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival, toetavad Tartu linn ja Paulig.

Festivali kava ja täpsem info www.tartuff.ee

Naistest

21.07.10

Kuidagi tundus, et esimene tARTuFFile pyhendatud sissekanne peaks olema naistest. Kes kui hakata järgi mõtlema on vist tegelikult meie kõikide filmide yheks peategelaseks. Naine, suure algustähega, kes oma individuaalsuses võtab alati ometi kokku ka kõik teised maailma naised. Ja selles mõttes võiks siin kohe yhe sissekandega ära rääkida kõikide filmide lood. Ent siiski, programmi silme eest läbi lastes kerkivad mul millegipärast silme ette kahe filmi fantastilised naisrollid. Huvitav, et mõlemad näitlejannad on kaasmaalased ent mängivad eri keeltes ja täitsa eri tyypi filmides.

Esiteks suurejooneline, tõeliselt heas mõttes klassikalise teostusega, yhest kyljest perekonnalugu, teisalt lihtne ja sirgjooneline mehe ja naise armastusefilm „Ma olen armastus / Io sono l’amore” , kus teeb suurepärase itaaliakeelse rolli briti karmimoeline ekraanivõlur Tilda Swinton, kes selkorral mängib Milanos elava väärika Recchide suguvõsa, väärikat pereema, kelle ellu tekib ootamatult ootamatu kirglik suhe, mille mõjuvõimsamad kaadrid toimuvad hallile kivilinnale vastanduvas yrgparadiislikus looduskeskkonnas – taimeroheluses ja lilleõitsvas värvilises suveaias. Teineteise, looduse ja filmitegijate poolt lisatud klassikalise muusika yhesus mõjub tõeliselt võimsalt ja väärib suure ekraani pakutavat intiimsust. Lihtsalt võimas roll. Lihtsalt võimas film.

Naisrollisoorituses võib meie kavas talle vastu hakata ehk ainult ylistiilselt briti pealesõjajärgset ja enne biitlite aegset yhiskonda kujutava filmi „Haridus / An Education peaosatäitja, nooruke Carey Mulligan, kes kandideeris antud filmiga nii Oscarile kui Kuldgloobusele ning võitis BAFTA auhinna. See tõeline naiseks sirgumise film on ilmselt ka meie kava yks pärjatumaid linateoseid (ehk konkureerib selles temaga ainult 2009. aasta parima võõrkeelse Oscari võitja Jaapani film „Lahkumised / Okuribito), igaljuhul on see võluvstiilne film seni kummaliselt häbiväärsel kombel Eesti kinovaatajal veel nägemata jäänud. Suurepärase stsenaariumi, mille kirjutamisel oli abiks briti menukirjanik Nick Hornby, on filmiks vorminud taanlanna Lone Scherfig. Mõnel pool „uueks Audrey Hepburniks“ tituleeritud Carey Mulligan suudab oma meeldiva ekraanikarismaga ära mängida tõelise „tytarlapsest sirgub naine“ rolli noore, uudishimuliku ja targa keskkoolilõpetaja Jenny’na, kes saab elult oma esimese suure armastuse õppetunni.

NB! Filmile „An Education“ läheb ka tARTuFFi filmide ilusaima auto tiitel. Selle saab ta eksklusiivse neitsiliku maroonpunase Bristol 405 luksusmasina oskusliku jäädvustamise eest. Auto terves ilus vaadeldav kinoekraanil Tartus :-)

kaarel

tARTuFFist

21.06.10

Tere tulist suve kõigile

PÖFFi tegemistest ei ole juba kuu aega kirjutanud, eks palav suvi on ka minuni jõudnud. Aga jätkan seda kindlasti varsti…
Seniks mõni mõte aga peatselt algavast tARTuFFist (9-14.08), mis hetkel meie kõigi meeli (nii puhkajatel, kontoris töötajatel kui kodust töötajatel) erutab. (more…)